Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ) parandus (Euroopa Liidu Teataja L 331, 15. detsember 2010)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määruse (EL) nr 1093/2010 (millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ) parandus (Euroopa Liidu Teataja L 331, 15. detsember 2010 )

Kogu määruse tekstis asendatakse sõna finantseerimisasutus asjaomases käändes ja arvus sõnaga finantsasutus sobivas käändes ja arvus.

Leheküljel 21 artikli 1 lõike 5 kolmandas lõigusasendatakse Käesoleva määrusega talle määratud ülesannete täitmisel pöörab Euroopa Pangandusjärelevalve erilist tähelepanu igasugusele süsteemsele riskile, mida põhjustavad finantseerimisasutused, mille hätta sattumine võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist. järgmisega: Käesoleva määrusega talle määratud ülesannete täitmisel pöörab Euroopa Pangandusjärelevalve erilist tähelepanu igasugusele süsteemsele riskile, mida põhjustavad finantsasutused, mille maksejõuetus võib kahjustada finantssüsteemi või reaalmajanduse toimimist.

Leheküljel 30 artikli 22 lõike 2 teises lõigusasendatakse Euroopa Pangandusjärelevalve töötab lisaks välja asjakohase stressitestimise korra, mis aitab määrata kindlaks neid finantseerimisasutusi, kellega võib olla seotud süsteemne risk. Nende finantseerimisasutuste suhtes kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud saneerimis- ja likvideerimismenetlusi. järgmisega: Euroopa Pangandusjärelevalve töötab lisaks välja asjakohase stressitestimise korra, mis aitab määrata kindlaks need finantsasutused, millega võib olla seotud süsteemne risk. Nende finantsasutuste suhtes kohaldatakse tugevdatud järelevalvet ning vajaduse korral artiklis 25 osutatud finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse menetlusi.

Leheküljel 30 artiklis 25asendatakse Artikkel 25Saneerimis- ja likvideerimismenetlused... 2.Euroopa Pangandusjärelevalve võib välja selgitada parimad tavad, mille eesmärk on hõlbustada raskustesse sattunud finantseerimisasutuste ja eelkõige piiriüleste kontsernide saneerimist ja likvideerimist viisil, mis välistab pankrotiohu edasikandumise, tagades selliste asjakohaste vahendite, sealhulgas piisavate ressursside kättesaadavuse, mis võimaldavad raskustesse sattunud finantseerimisasutuse või kontserni saneerimise või likvideerimise korrapärasel, kulutõhusal ja õigeaegsel viisil. järgmisega: Artikkel 25Finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse menetlused... 2.Euroopa Pangandusjärelevalve võib välja selgitada parimad tavad, mille eesmärk on hõlbustada maksejõuetute finantsasutuste ja eelkõige piiriüleste kontsernide kriisilahendust viisil, mis välistab maksejõuetusohu edasikandumise, tagades selliste asjakohaste vahendite, sealhulgas piisavate ressursside kättesaadavuse, mis võimaldavad maksejõuetu finantsasutuse või kontserni kriisilahenduse korrapärasel, kulutõhusal ja õigeaegsel viisil.

Leheküljel 31 artiklis 27asendatakse Artikkel 27Pankade likvideerimise Euroopa süsteem ja selle rahastamiskord1.Euroopa Pangandusjärelevalve aitab töötada välja meetodeid raskustesse sattunud finantseerimisasutuste, eelkõige selliste finantseerimisasutuste likvideerimiseks, millega võib olla seotud süsteemne risk, viisil, mis välistab pankrotiohu edasikandumise ja võimaldab neid likvideerida nõuetekohaselt ja õigeaegselt, sealhulgas kasutades vajaduse korral ühtseid ja töökindlaid rahastamismehhanisme. 2.... Euroopa Pangandusjärelevalve aitab kaasa tööle, mida tehakse seoses võrdsete võimaluste tagamisega ning mis tahes selliste maksude ja osamaksete süsteemide kumulatiivsete mõjudega, mis võidakse kehtestada finantseerimisasutuste suhtes, et tagada koormuse õiglane jagamine ja stiimulid süsteemse riski piiramiseks osana ühtsest ja usaldusväärsest saneeerimise ja likvideerimise õigusraamistikust. Artikli 81 kohasel käesoleva määruse läbivaatamisel pööratakse erilist tähelepanu Euroopa Pangandusjärelevalve rolli võimalikule tugevdamisele kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise raamistikus ning vajaduse korral Euroopa saneerimis- ja likvideerimisfondi loomisele. järgmisega: Artikkel 27Pankade kriisilahenduse Euroopa süsteem ja selle rahastamiskord1.Euroopa Pangandusjärelevalve aitab töötada välja meetodeid maksejõuetute finantsasutuste kriisilahenduseks, eelkõige selliste finantsasutuste jaoks, millega võib olla seotud süsteemne risk, viisil, mis välistab maksejõuetusohu edasikandumise ja võimaldab need likvideerida nõuetekohaselt ja õigel ajal, sealhulgas kasutades vajaduse korral ühtseid ja töökindlaid rahastamismehhanisme. 2.... Euroopa Pangandusjärelevalve aitab kaasa tööle, mida tehakse seoses võrdsete võimaluste tagamisega ning mis tahes selliste maksude ja osamaksete süsteemide kumulatiivse mõjuga, mis võidakse kehtestada finantsasutuste suhtes, et tagada koormuse õiglane jagamine ja stiimulid süsteemse riski piiramiseks ühtse ja usaldusväärse kriisilahenduse raamistiku osana. Artikli 81 kohasel käesoleva määruse läbivaatamisel pööratakse erilist tähelepanu Euroopa Pangandusjärelevalve rolli võimalikule tugevdamisele kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise raamistikus ning vajaduse korral Euroopa kriisilahendusfondi loomisele.

Leheküljel 16 põhjenduses 37asendatakse (37) Lähenemine kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas, sealhulgas rahastamismehhanismide osas on vajalik, et tagada asjaomaste kulude arvessevõtmine finantssüsteemi poolt ning et liikmesriikide asutused oleksid võimelised saneerima ja likvideerima raskustesse sattunud finantseerimisasutusi, minimeerides samas pankrottide mõju finantssüsteemile, maksumaksjate raha kasutamist pankade päästmiseks ja avaliku sektori ressursside kasutamist, piirates majandusele tekitatavat kahju ning koordineerides riiklike saneerimis- ja likvideerimismeetmete kohaldamist. Sellega seoses on ülimalt oluline töötada välja ühine eeskirjade kogum, mis hõlmaks terviklikku vahendite kogumit raskustesse sattunud pankade probleemide ennetamiseks ja nende saneerimiseks ning likvideerimiseks, et eelkõige käsitleda suurte, piiriüleste või omavahel ühendatud finantseerimisasutustega seotud kriisiolukordi, ning tuleks hinnata vajadust anda Euroopa Pangandusjärelevalvele vastavad täiendavad volitused ja seda, kuidas pangad ja hoiuasutused saaksid hoiustajate kaitset rohkem tähtsustada.järgmisega: (37) Ühtsustamine kriiside ennetamise, ohjamise ja lahendamise valdkonnas, sealhulgas rahastamismehhanismide osas, on vajalik, et tagada asjaomaste kulude arvessevõtmine finantssüsteemi poolt ning et liikmesriikide asutused oleksid võimelised viima läbi maksejõuetute finantsasutuste kriisilahenduse menetluse, minimeerides samal ajal maksejõuetuse mõju finantssüsteemile, maksumaksjate raha kasutamist pankade päästmiseks ja avaliku sektori ressursside kasutamist, piirates majandusele tekitatavat kahju ning koordineerides riiklike kriisilahendusmeetmete kohaldamist. Sellega seoses on ülimalt oluline töötada välja ühine normide kogum, mis hõlmaks terviklikku vahendite kogumit maksejõuetute pankade probleemide ennetamiseks ja nende kriisilahenduseks, et eelkõige käsitleda suurte, piiriüleste või omavahel ühendatud finantsasutustega seotud kriisiolukordi, ning tuleks hinnata vajadust anda Euroopa Pangandusjärelevalvele vastavad täiendavad volitused ja seda, kuidas pangad ja hoiuasutused saaksid hoiustajate kaitset rohkem tähtsustada.

Leheküljel 17 põhjenduses 38asendatakse (38) … Samuti võetakse teadmiseks komisjoni kavatsus analüüsida kindlustussektori puhul võimalust võtta kasutusele liidu eeskirjad, mis kaitseksid kindlustusvõtjaid kindlustusandja raskustesse sattumise korral. …järgmisega: (38) … Samuti võetakse teadmiseks komisjoni kavatsus analüüsida kindlustussektori puhul võimalust võtta kasutusele liidu normid, mis kaitseksid kindlustusvõtjaid kindlustusandja maksejõuetuse korral. ….

Leheküljel 18 põhjenduses 50asendatakse (50) Liikmesriigid vastutavad kooskõlastatud kriisiohjamise tagamise ja finantsstabiilsuse säilitamise eest kriisiolukordades, eelkõige seoses üksikute raskustes olevate finantseerimisasutuste stabiliseerimise ja toetamisega. …järgmisega: (50) Liikmesriigid vastutavad kooskõlastatud kriisiohjamise tagamise ja finantsstabiilsuse säilitamise eest kriisiolukordades, eelkõige seoses konkreetsete maksejõuetute finantsasutuste stabiliseerimise ja kriisilahendusega. ….