Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/49/EL (hoiuste tagamise skeemide kohta) parandus (Euroopa Liidu Teataja L 173, 12. juuni 2014)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014 . aasta direktiivi 2014/49/EL (hoiuste tagamise skeemide kohta) parandus (Euroopa Liidu Teataja L 173, 12. juuni 2014 )

1) Sõna solveerimist asendatakse kogu tekstis sõnaga kriisilahendust.

2) Sõna solveerimisasutus asjaomases käändes asendatakse kogu tekstis sõnaga kriisilahendusasutus sobivas arvus ja käändes.

3) Sõna solveerimismeetmete asendatakse kogu tekstis sõnaga kriisilahenduse meetmete.

4) Sõnad krediidiasutuste kaitseskeem ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeem asjaomases käändes asendatakse kogu tekstis sõnaga finantsinstitutsioonide kaitseskeem sobivas arvus ja käändes.

5) Leheküljel 152 põhjenduse 24 viimases lausesasendatakse Liikmesriike ei tohiks takistada võtmast asjakohaseid meetmeid seoses hoiuste tagamise skeemide õigustega krediidiasutuse likvideerimise või saneerimise menetluses. järgmisega: Liikmesriike ei tohiks takistada võtmast asjakohaseid meetmeid seoses hoiuste tagamise skeemide õigustega krediidiasutuse likvideerimis- või reorganiseerimismenetluses.

6) Leheküljel 152 põhjenduse 28 esimeses lausesasendatakse Teatavates olukordades võivad krediidiasutused tegutseda tugevasti kontsentreeritud turul, kus enamik krediidiasutusi on sellise suuruse ja omavaheliste sidemetega, et on vähe tõenäoline nende lõpetamine ja likvideerimine tavalise maksejõuetusmenetluse alusel, ilma et see ohustaks finantsstabiilsust, ning seetõttu on tõenäolisem, et nende suhtes kohaldatakse korrapärase solveerimise menetlust. järgmisega: Teatavates olukordades võivad krediidiasutused tegutseda tugevasti kontsentreeritud turul, kus enamik krediidiasutusi on sellise suuruse ja omavaheliste sidemetega, et on vähe tõenäoline nende likvideerimine tavalise maksejõuetusmenetluse alusel, ilma et see ohustaks finantsstabiilsust, ning seetõttu on tõenäolisem, et nende suhtes kohaldatakse korrapärast kriisilahendusmenetlust.

7) Leheküljel 158 artikli 4 lõike 7 teises lõigusasendatakse Piiriüleste hoiuste tagamise skeemide järele valvavad nende liikmesriikide määratud asutuste esindajad, kus seotud krediidiasutused on saanud tegevusloa. järgmisega: Piiriüleste hoiuste tagamise skeemide järele valvavad nende liikmesriikide määratud asutuste esindajad, kus osalevad krediidiasutused on saanud tegevusloa.

8) Leheküljel 164 artikli 9 lõikes 2asendatakse 2.Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad olla riigisisese õiguse alusel, lähevad lõpetamise ja likvideerimise või restruktureerimise menetluse korral hoiustajate nõudeõigused skeemidest hoiustajatele tehtud maksete summa ulatuses üle hoiuste tagamise skeemidele, kes teevad tagasimakseid liikmesriigi õigusraamistiku kohaselt tagatise alusel. Kui hoiuste tagamise skeem teeb makseid solveerimismenetluses, mis hõlmab ka solveerimisvahendite kohaldamist või solveerimismenetluses antud õiguste kasutamist vastavalt artiklile 11, on hoiuste tagamise skeemil õigus esitada asjakohase krediidiasutuse vastu nõue tema tehtud maksetega võrdses summas. Sellise nõude rahuldamisjärk on sama, nagu tagatud hoiuse rahuldamisjärk direktiivis 2014/59/EL määratletud tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva riigisisese õiguse kohaselt. järgmisega: 2.Ilma et see piiraks muid õigusi, mis neil võivad olla riigisisese õiguse alusel, lähevad likvideerimis- või reorganiseerimismenetluse korral hoiustajate nõudeõigused skeemidest hoiustajatele tehtud maksete summa ulatuses üle hoiuste tagamise skeemidele, kes teevad tagasimakseid liikmesriigi õigusraamistiku kohaselt tagatise alusel. Kui hoiuste tagamise skeem teeb makseid kriisilahendusmenetluses, mis hõlmab ka kriisilahenduse vahendite kohaldamist või kriisilahendusõiguste kasutamist vastavalt artiklile 11, on hoiuste tagamise skeemil õigus esitada asjakohase krediidiasutuse vastu nõue tema tehtud maksetega võrdses summas. Sellise nõude rahuldamisjärk on sama, nagu tagatud hoiuse rahuldamisjärk direktiivis 2014/59/EL määratletud tavalist maksejõuetusmenetlust reguleeriva riigisisese õiguse kohaselt.

9) Leheküljel 165 artikli 10 lõike 4 esimeses lõigusasendatakse Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, võib liikmesriik oma asjaomaste kohustuste täitmiseks koguda likviidsed käibevahendid kohustuslike osamaksete kaudu, mis krediidiasutused on maksnud olemasolevatesse kohustuslike osamaksetega skeemidesse, mis liikmesriigid on loonud oma territooriumil krediidiasutuste süsteemse riski, maksejõuetuse ja solveerimisega seotud kulude katteks. järgmisega: Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist, võib liikmesriik oma asjaomaste kohustuste täitmiseks koguda likviidsed käibevahendid kohustuslike osamaksete kaudu, mis krediidiasutused on maksnud olemasolevatesse kohustuslike osamaksetega skeemidesse, mis liikmesriigid on loonud oma territooriumil krediidiasutuste süsteemse riski, maksejõuetuse ja kriisilahendusega seotud kulude katteks.

10) Leheküljel 165 artikli 10 lõikes 5asendatakse 5.Sihttaseme saavutamisel ei võeta arvesse direktiivi 2014/59/EL VII jaotise alusel solveerimisrahastusse tehtavaid osamakseid, sealhulgas direktiivi 2014/59/EL artikli 102 lõike 1 kohaselt solveerimisrahastute sihttaseme saavutamiseks arvesse võetavaid likviidseid käibevahendeid. järgmisega: 5.Sihttaseme saavutamisel ei võeta arvesse direktiivi 2014/59/EL VII jaotise alusel kriisilahendusrahastusse tehtavaid osamakseid, sealhulgas direktiivi 2014/59/EL artikli 102 lõike 1 kohaselt kriisilahendusrahastute sihttaseme saavutamiseks arvesse võetavaid likviidseid käibevahendeid.

11) Leheküljel 165 artikli 10 lõike 6 esimese lõigu punktis basendatakse b) pangandussektor, kus hoiuste tagamise skeemiga ühinenud krediidiasutused tegutsevad, on äärmiselt kontsentreeritud, nii et suur osa varast kuulub väikesele arvule krediidiasutustele või pangakontsernidele, kelle järele valvatakse konsolideeritud alusel ning kelle suhtes nende suurusest tulenevalt kohaldatakse maksejõuetuse korral tõenäoliselt solveerimismenetlust.järgmisega: b) pangandussektor, kus hoiuste tagamise skeemiga ühinenud krediidiasutused tegutsevad, on äärmiselt kontsentreeritud, nii et suur osa varast kuulub väikesele arvule krediidiasutustele või pangakontsernidele, kelle järele valvatakse konsolideeritud alusel ning kelle suhtes nende suurusest tulenevalt kohaldatakse maksejõuetuse korral tõenäoliselt kriisilahendusmenetlust.

12) Leheküljel 166 artikli 11 lõike 3 esimese lõigu punktis aasendatakse a) solveerimisasutus ei ole võtnud solveerimise meedet direktiivi 2014/59/EL artikli 32 alusel;järgmisega: a) kriisilahendusasutus ei ole võtnud kriisilahenduse meedet direktiivi 2014/59/EL artikli 32 alusel;.

13) Leheküljel 172 artikli 19 lõike 6 esimese lõigu punktis basendatakse b) artikli 11 lõike 3 kohaselt kasutatud alternatiivsete meetmete mõju hoiustajate kaitsele ja nende kooskõla pangandussektoris krediidiasutuste nõuetekohase lõpetamise ja likvideerimise menetlustega;järgmisega: b) artikli 11 lõike 3 kohaselt kasutatud alternatiivsete meetmete mõju hoiustajate kaitsele ja nende kooskõla pangandussektoris krediidiasutuste nõuetekohase likvideerimismenetlusega;.